Missugune on põrgu?

Jumal on armastus

Piiblis on kirjas, et Jumal on armastus (Johannese 1. kiri 4:16). Tema on armastuse allikas ning kõiki tema tegusid juhib armastus. Jeremija 31:3 loeme Jumala sõnu: „Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.“

Piibel on väga selge selles osas, et Jumal ei tunne õela inimese hukkumisest mitte mingisugust rõõmu. Hesekieli 33:11 nendib: „Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. /…/ Miks peaksite surema, Iisraeli sugu!“

Selles artiklis käsitletakse selliseid teemasid:

Jumal on halastaja

Peetruse 2. kirja 3:9 loeme sellest, et Jumal on meie vastu armuline ega soovi, et ükski inimene sureks, vaid et kõik jõuaksid meeleparanduseni. Jumala armastus inimeste vastu on igikestev, nii et kuidas siis saaks Jumal inimesi igavesti piinata ja neid samal ajal lõpmatult armastada? See ei ole ju loogiline. Nii et kust siis tuleb õpetus igavesti põlevast põrgust? Kuidas saame igavese piina panna kokku pildiga armastavast Jumalast?

Kelle jaoks on põrgu loodud?

Matteuse evangeeliumi 25:41 on kirjas: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!“ Teisalt rõhutab Matteuse evangeeliumi 25:33–34, et need, kes valivad Kristuse, pärivad kuningriigi, „mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale.“ Niisiis on põrgu ja põrgutule esmaseks eesmärgiks saatana, patu ja kurjuseinglite lõplik hävitamine. Alles pärast seda puhastustööd saavad kõik pisarad päästetute silmist ära pühitud.

Kas põrgu põleb praegu maa sügavuses?

Paljud küsivad: „Kas inimesed piinlevad praegusel hetkel põrgus?“ Iiobi 21:30–32 leiame pildi põrgust ning selle põlemise ajast. Iiob ütleb nii: „Kas kurjale antakse armu õnnetusepäeval ja ta päästetakse vihapäeval?“ See piiblitekst koos Peetruse 2. kirja 3:7 salmiga kinnitavad meile, et praegu ei põle põrgu kusagil; kurje ja õelaid inimesi ootab põrgu ühel päeval tulevikus, kui nad oma haudadest välja tuuakse Jumala vihapäeva kogema. Johannese evangeeliumi 5:28–29 räägib sellestsamast: „Ärge pange seda imeks, sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulvad tema häält ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.“ Seegi mõte kinnitab meile, et põrgu tund tuleb tulevikus, mil toimub viimne hukkamõistmine, aga see ei ole veel käes. Sa võid olla täiesti rahulik – praegu ei piinle mitte ükski inimene põrgutules.

Kas inimesed piinlevad praegu põrgus?

Kuidas läheb tulevikus aset leidev põrgu kokku pildiga armastavast Jumalast? Kujutle meest, kes rikkus abielu tuhandeid aastaid tagasi, kuningas Taaveti päevil. Ta ei kahetsenud kunagi pattu ja valis vale eluraja. Ja nüüd mõtle mehele, kes tegi sama pattu eile. Kas on õiglane, et see esimene mees maksab oma patu eest tuhandeid aastaid kauem kui teine? Kas see oleks aus? Vastus sellele küsimusele seisneb tõsiasjas, et mõlemale on määratus karistus (Iiobi 21:30–32, Peetruse 2. kiri 3:7) ja nad saavad oma karistuse kätte täpselt ühel ajal.

Kus põrgu asub?

Selleks, et saada teada põrgu asukoht, peame uurima konteksti, millal põrgu toimuma saab. Johannese evangeeliumi 5:29 ütles meile, et õigete ülestõusmine viib igavesse ellu, aga õelate ülestõusmine viib hukkamõistmisse ning Jumala vihasse. Sama ideed toetab Johannese ilmutuse 20:4–6, kus räägitakse kahest erinevast ülestõusmisest, esimene neist on mõeldud õigetele, teine õelatele. Kui õelad on üles äratatud ja täidavad maa, veenab kurat neid ühinema rünnakus Jumala linna vastu. Sellel hetkel tuleb taevast tuli ning hävitab kõik õelad ühes kuradiga (Johannese ilmutuse 20:7–9). Niisiis möllavad põrgu leegid kogu maal, nende eest ei pääse pakku ükski õel. Peetruse 2. kirja 3:10 lisab põrgu asukoha kohta järgnevat: „Siis hukkuvad taevad raginal, algained lagunevad lõõmates ning maad ja tema tegusid ei leita enam.“

Kas põrgus valitseb kurat?

Ei, põrgu üle ei valitse kurat; tema on hoopis see, kes Johannese ilmutuse 20:10 järgi põrgutulle heidetakse. Saatan ei ole see, kes saadaks taevast tule alla nende õelate peale, kes on Jumala linna ümber piiranud. Kui kuradil oleks põrgu üle võim, siis saaks ta sealt ise eemale hoida ega peaks põrgutule tagajärgi taluma.

Mis juhtub õelatega põrgus?

See võib tulla sulle üllatusena, ent Piibel ütleb mitmes kohas, et õelad hävinevad põrgutules täielikult. Just nii, õelad ei põle põrgus igavesti. Malaki 3:19–23 kirjeldatakse Issanda päeva: „Sest vaata, päev tuleb, põlev nagu ahi, ja kõik ülbed ja kõik, kes pattu teevad, on nagu kõrred. Ja see päev, mis tuleb, põletab nad ära, ütleb vägede Issand, ega jäta neile juurt ega oksa. /…/ Te tallate õelaid, sest need saavad põrmuks teie taldade all.“ Psalmis 37, salmides 10 ja 20, räägitakse meile samuti sellest, et õelaid ei ole siis enam olemas; neid võib hoolega otsida, kuid neid ei saa enam leida. 20. salm sedastab, et Issanda vaenlased surevad ja haihtuvad suitsuna. Kõik, mis neist järele jääb, on tuhk ja suits, neist ei jää järele mitte ühtegi osa, mida võiks igavesti piinata. Kogu kurjus kaotatakse maa pealt ära. Nii kurjuse juur (saatan) kui ka võrsed (tema järgijad) muutuvad tuhahunnikuks ja neist ei jää midagi järele.

Vahel on see, mis Piiblis kirjas EI OLE, sama oluline, kui see, mis seal kirjas ON. Pauluse kirjas roomlastele 6:23 nenditakse, et patu palk on surm. Piibel ei räägi sellest, et patu palk oleks igavene piin. Või vaadake kas või Johannese evangeeliumi 3:16, kus on kirjas, et „nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usu, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ See salm räägib kahest valikust. Üks valik on hukk, mis tähendab kadumist või hävimist; inimene lakkab olemast. Teine variant on igavene elu. Kumbki neist tsiteeritud piiblisalmidest ei maini igavest piinlemist.

Kas põrguleegid põlevad igavesti?

Ühel päeval toimub maailmas täielik häving. Mitte midagi, millel on patu plekk küljes, ei jäeta alles. Loeme Peetruse 2. kirja 3:10, et „maad ja tema tegusid ei leita enam“. Jesaja 47:14 kirjeldab seda hävitustuld niimoodi: „Vaata, need [õelad] on otsekui kõrred, tuli põletab need; nad ei suuda päästa oma hinge leegi võimusest. See ei ole söelõõm soojenduse tarvis ega tulepaistus, mille ees istuda.“ See tuli on nii võimas, et ta neelab iseennastki, nii et järele ei jää isegi mitte söestunud tukke. Teadlaste sõnul on tulel vaja kolme asja, et edasi põleda: põletusmaterjali, hapnikku ning kuumust. Kui üks nendest otsa saab, tuli hääbub. Ka põrgutuli hääbub, sest nagu me Jesaja raamatust lugesime, ei jää järele isegi ühte söetukki, mis võiks tuld edasi toita.

Miks on põrgu ja selle hävitustöö vajalik?

Puhastav tuli hävitab patu viimseni. Hesekieli 28:18–19 räägitakse saatanast nii: „Ma lasksin su keskel puhkeda tule – see neelas sinu. Ma tegin su maa peale tuhaks kõigi silme ees, kes sind nägid. /…/ Sind ei ole enam iialgi.“ Piibel annab mõista, et tänu saatana ja kogu maailma kurjuse ärahävitamisele ei tõsta patt ega häda maailmas enam kunagi pead (Nahumi 1:9).

Mis on põrgu eesmärk?

Miks lubab Jumal kogu sellel hävitustööl juhtuda? Peetruse 2. kirja 3:10–14 selgitab, et tulelõõmas maa hävib, kuid meie peaksime ootama uut taevast ja uut maad, kus valitseb õigus. Tuli puhastab maa ning teeb ruumi uuele maale, kus päästetud saavad elada. Jesaja 65:17 lisatakse: „Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde.“ Seda paika kirjeldatakse Johannese ilmutuse 21:1–5 sellisel moel: „Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud. /…/ Tema [Jumal] pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud. Ja troonil istuja ütles: „Vaata, ma teen kõik uueks!““

Kas oled kunagi sellele mõelnud? Kui inimesi piinataks põrgus terve igaviku, kuidas saaks siis kõik asjad olla uueks loodud? Või kuidas saaks kõik pisarad ära pühitud, kui päästetud, kes uuel maal elavad, teaksid, et nende armsad piinlevad põrgus igavesti? Igavene elu muutuks ju igaveseks hingepiinaks, kui päästetud näeksid põrgus olijate agooniat.

Kuidas saaksin põrgusse sattumist vältida?

Kui sina oleksid kõikvõimas Jumal, kes valitseb kogu universumi, siis kuidas lahendaksid sina patuprobleemi? Kuidas saaksid eemaldada piina ja südamevalu kogu igavikuks? Jumal tahab pattu hävitada, kuidas samal ajal soovib ta patust inimest päästa. Kui hoiame kramplikult oma pattudest kinni, saame koos selle patuga hukka. Aga kui laseme sellest lahti, hävitatakse vaid patt, mitte meid. Kui pattu ei hävitataks täielikult, nakataks see ühel hetkel jälle kogu maa. Maailmas ei saa olla täielikku rahu, kuniks patt kusagil eksisteerib. Vaatame veel kord Hesekieli 33:11, kus öeldakse nii: „Nii tõesti, kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu!“ Jumal kutsub sind, aga mitte põrgutule hirmutusega, vaid armastusega. Ta palub sind, et vabaneksid igast patust oma elus, et võiksid ühel päeval nautida igavest kodu, kus ei ole enam valu ega kannatusi. Miks mitte kuulata õiglast ja kaastundlikku Jumalat, kes sind armastab ja kes ei soovi mitte ühelegi inimesele kannatusi?

Mõtle Jumalast kui kaastundlikust kirurgist. Ta armastab iga oma patsienti, kes tema kabinetti tuleb, kuid vihkab haigusi, mis neile kannatusi põhjustavad. Igal päeval ravib ta armastavalt oma patsiente. Ühel päeval tuled Jumala kabinetti gangreeniga. Ta armastab sind nii väga, kuid peab siiski teatama, et su jalg tuleb haiguse leviva loomuse tõttu ära lõigata. Kui gangreen ei saa täielikult eemaldatud, levib haigus edasi ning lõpuks tapab su. Samamoodi peab Jumal patu eemaldama, et see ei leviks kogu universumis edasi ega hävitaks tema loodud olevuste õnne.