Kui kaua põrgu põleb?
Mõned piiblisalmid tunduvat niimoodi tõesti kirjutavat. Vaatame mõningaid neist.
„Igavene“ piiblisalmides
Matteuse evangeelium 25:46 on kirjas Jeesuse sõnad: „Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.“
„Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle.“ (Markuse evangeelium 9:43)
„Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti.“ (Johannese ilmutusraamat 14:11)
Teisi piiblisalme
Enne, kui me nende salmide põhjal Piibli õpetust kokku panema hakkame, peame vaatama, kas on ka teisi salme, mis räägivad õelate karistusest.
Kõigepealt Malaki 3:19,21: „Sest vaata, päev tuleb, põlev nagu ahi, ja kõik ülbed ja kõik, kes pattu teevad, on nagu kõrred. Ja see päev, mis tuleb, põletab nad ära, ütleb vägede Issand, ega jäta neile ei juurt ega oksa…. Ja te tallate õelaid, sest need saavad põrmuks teie taldade all.“
Neis salmides on kirjutatud, et õelad põlevad ära, täiesti tuhaks (põrmuks).
Psalmis 37:10 on kirjutatud: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vaatad tema aset, aga teda pole kuskil.“
Juuda 7 teeb selle teema väga selgeks: „Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.“ Soodoma ja Gomorra ei põle tänasel päeval, kuid ometi on Piiblis kirjutatud, et nad kannatasid igavese tule karistust. Kuidas seda selgitada? See tähendab, et need linnad põlesid täielikult maha, kuni midagi enam alles ei jäänud.
Mida tähendab igavene?
On veel üks viis, kuidas selgitada sõna „igavene“ tähendust.
Eesti keeles (ja paljudes muudes keeltes) tähendab see, et tuli kestab edasi igavesti, kuid kreeka keeles on sel teistsugune tähendus. Dr. Basil Atkinson selgitab seda niimoodi: „Kui kreeka keeles kasutatakse omadussõna aionios, mis tähendab igavene, koos tegevuse nimisõnadega, siis viitab see teo tulemusele mitte protsessile. Fraas igavene karistus on võrreldav igavese lunastuse ja igavese päästega, mis on mõlemad Pühakirja fraasid. Mitte keegi ei eelda, et meid lunastatakse või päästetakse igavesti. Me saime lunastatud ja päästetud üks kord alatiseks Kristuse poolt igavesti kestvate tagajärgedega. Samal moel ei käi kadunud karistuse protsessi igavesti läbi, vaid neid karistatakse üks kord igavesti kestvate tagajärgedega. Teisalt pole nimisõna „elu“ tegevuse nimisõna, vaid olekut väljendav nimisõna. Seega on elu ise igavene.“ (Basil F. C. Atkinson „Life and Immortality. An Examination of the Nature and Meaning of Life and Death as They are Revealed in the Scriptures.“ Phoenix Press, Taunton, England; lk 101)
Jumal on armastus
Piiblis on kirjutatud, et Jumal on armastus (Johannese 1. kiri 4:8). Jumal armastab oma vaenlasi. Kui sõdurid naelutasid Jeesust ristile, siis ta palvetas: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!“ (Luuka evangeelium 23:34)
„Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu!“ (Hesekieli 33:11)
Jumal ei saa lubada, et patt, kuritegevus ja vägivald põhjustaksid edaspidigi kannatusi ja surma. Kuid ta ei ole see, kes oma lapsi piinaks. Nii teeb ta kõige armastavama asja, mida ta teha saab, ta hävitab nad igaveseks. Piiblis on kirjutatud: „Tema teeb lõpu! Häda ei tule teist korda!“ (Nahum 1:9)