Mõned inimesed on veendunud, et pühapäev ehk nädala esimene päev on piibellik hingamispäev. Teised jällegi usuvad, et laupäev, nädala seitsmes päev, on hingamispäev.
Vaatame seda teemat sügavuti ja uurime fakte selle kohta, milline on hingamispäev Piiblis. Kümne käsu järgi on hingamispäev nädala seitsmes päev. 2. Moosese raamatu 20:8–10 on kirjas: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!“ Loomisel puhkas Jumal seitsmendal päeval ja kuulutas selle pühaks (1. Moosese raamatu 2:1–3).
Uus Testament nõustub sellega, milline päev on hingamispäev. Üks kõige selgemaid viiteid leidub Luuka evangeeliumi 23:53–56 ja Luuka evangeeliumi 24:1, kus kirjeldatakse seda, kuidas Arimaatia Joosep mattis Jeesuse surnukeha. „Ja ta võttis selle [surnukeha] maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud. Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas. Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi. Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi. Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.“
See piiblitekst esitab sündmuste kronoloogia ja kirjeldab ühtaegu seda, kuidas hingamispäev ja nädala esimene päev üksteisega seotud on. Luuka evangeeliumi 23:54 kohaselt suri Jeesus valmistuspäeval, mida me nüüd nimetame suureks reedeks. Järgmisel päeval, hingamispäeval, puhkasid naised käsu järele. Ning viimaks, pärast hingamispäeva, nädala esimesel päeval, tõusis Jeesus üles.
Seetõttu on Piibli järgi hingamispäev see päev, mis eelneb nädala esimesele päevale. Tänapäeval nimetame seda päeva laupäevaks või seitsmendaks päevaks. Küsi näiteks, milline päev on suure reede ja ülestõusmispäeva vahel – ning saad vastuseks „laupäev“!
Valmistuspäev ehk kuues päev = reede
Hingamispäev ehk seitsmes päev = laupäev
Ülestõusmise päev ehk esimene päev = pühapäev
Paljud on küsinud, et kui minu kalender algab esmaspäevaga, kas see ei tee siis pühapäevast nädala seitsmendat päeva? On tõsi, et paljud kalendrid algavad esmaspäevaga, kuid mõned maailma kalendrid algavad ka näiteks reede, laupäeva või pühapäevaga. Vastus sellele küsimusele võib peituda keeleteaduses või päevade nimede tähenduses, mitte ainult paberile trükitud päevade järjekorras. Igaüks võib koostada kalendri, mille päevade järjekord on selline, nagu tema tahab, kuid palju raskem on muuta maailmas leiduvaid keeli.
Mõtle näiteks kreeka keele peale, milles Uus Testament kirjutati. Piibli järgi nimetatakse päeva enne hingamispäeva valmistuspäevaks, ehk paraskeue. Isegi tänapäeval, tuhandeid aastaid hiljem, on päev, mis eesti keeles kannab nime reede, kreekakeelses kalendris paraskeue. Seetõttu on hingamispäevaks päev, mis tuleb pärast reedet.
Vaadates rohkem kui sadat maailma keelt, leiame, et nädala seitsmenda päeva nimetus on tihti sabat. (mõned näited: araabia – Sabet, tšehhi – Sobota, indoneesia – Sabtu, itaalia – Sabato, ladina – Sabbatum, portugali – Sábado, vene – Subbota, hispaania – Sabado)
On selge, et nendes ja paljudes teistes keeltes on keelekasutajad mõistnud sabati tähtsust ja seda, millisel päeval see on.
Mida ütlevad eesti keele sõnaraamatud sõna sabat kohta? Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et see on „judaismis nädala viimane päev, mida pühitsetakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete rituaalsete eeskirjade järgi.“ Võõrsõnade leksikon kinnitab, et see on „hingamispäev, judaismis nädala 7. päev (reede õhtust laupäeva õhtuni), püha päev, mida pühitsetakse rangete rituaalsete eeskirjade järgi ning mil töötegemine on keelatud.“