Mida on kirjutatud Piiblis tuhastamise (kremeerimise) kohta?
Kõigepealt tuleb öelda, et Piiblis ei keelata tuhastamist. Seal ei kirjutata ka sellest, kas surnukeha tuleks matta või tuhastada.
Läbi Piibli näeme, et inimesed suhtusid inimese kehasse austusega ja näitasid sageli ka ülimat hoolt surnud inimese säilmete osas (vt näiteks 1. Moosese 49:29-31).
Piibliaegadel oli suureks häbiks, kui õiget matmist ei saanud korraldada (vt 1. Saamueli 31:9-13; 2. Saamueli 2:4-6; Koguja 6:3).
1. Moosese 50:26 ja Markuse evangeelium 16:1 näitavad, et palsameerimist kasutati nii Vanas kui Uues Testamendis.
Tagasi põrmuks
Jumal korraldas, et peale surma saab inimesest põrm. „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!“ (1. Moosese 3:19).
Kui surnud inimese keha maetakse mulda, siis muutub see lagunemisprotsessi tulemusel aja jooksul mullaks. Tuhastamine või põletamine on lihtsalt viis, kuidas seda lagunemisprotsessi kiirendada.
Tuhastamine teeb mõne minutiga seda, milleks matmisega kuluks aastaid, kuid tulemus on sama – ihust saab põrm.
Nii võib järeldada, et tuhastamine on kooskõlas Jumala plaaniga surnukehade osas.
Viimane ülestõusmine
Surnute põrmuks saanud säilmete ülesäratamine ei ole Eluandjale probleem. Kõikvõimas ja kõiketeadev Jumal, kes lõi maailma mitte millestki ja kes teab oma pühade puhkepaiku, toob oma tagasitulekul nad surmast elule ja õilistab nende ihud sõltumata sellest, millises olekus nad surid või sellest, kas nad maeti või tuhastati. (vt Pauluse 1. kiri tessalooniklastele 4:16-17 ja Johannese evangeelium 5:25-29).
Tuhastamine kaasaajal
Tuhastamine on muutunud üha levinumaks valikuks surnukehade käsitlemisel.
Matusetalitus tuhastamise eel ei erine muudest vormidest. Surnukeha võib teenistusel näha ja teenistust saab üldjuhul läbi viia surnukeha juures. Tuhastatud säilmete käsitlemisel on mitmeid viise – teiste seas matmine ja laialipuistamine.
Arvesta teistega, kui mõtled tuhastamise ja teiste valikute üle. Kristlased peaksid hoolega mõtlema nende peale, kes sellest otsusest mõjutatud saavad, näiteks lähedased, kellel võivad olla isiklikud arvamused tuhastamise osas. See ei peaks olema küsimus, mis tekitab kellelegi asjatuid probleeme.
Kokkuvõtlikult tuhastamisest
Võttes kokku seda, mida Piibel räägib tuhastamisest, mõelgem järgnevale:
On kristlik näidata sügavat austust selle imelise keha vastu, mille Jumal on teinud. (Psalm 139:14).
Jumal äratab oma lapsed üles sõltumata sellest, mis nende ihudest on saanud. Kui Jeesus tuleb, siis „tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses“ ja nad saavad surematud ihud, mis on otsekui „tema kirkuse ihu sarnased“ (Pauluse 1. kiri tessalooniklastele 4:16; Pauluse 1. kiri korintlastele 15:54; Pauluse kiri filiplastele 3:21). See ootus peaks täitma meid kõiki suure rõõmuga!