Jumal kirjutas kümme käsku kahele kivilauale ja andis seejärel Siinai mäel Moosesele. Kümme käsku võib leida Piiblis kahest kohas, 2. Moosese 20:1–17 ja 5. Moosese 5:6–21.
Video by Reasonar.com 1:30 min.
Piiblitekst: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval.“ (2. Moosese 20:3)
Selgitus: Kas meil on endiselt seda käsku tarvis? Jah, kindlasti. Sellest, millele anda oma elus kõige tähtsam koht, saabki inimese jaoks jumal.
Räägitakse lugu ühest Hiina muuseumist, kus oli eksponaat pealkirjaga „Ameerika jumal“. Ja mida te arvate, mis see eksponaat võis olla? Ühedollariline rahatäht kenasti raami sisse sätitud.
On hämmastav, kuidas inimesed on ära pöördunud elavast Jumalast, kelle ilmutust võime näha looduses ja Piiblis, ja välja mõelnud võltsjumalad, kes sobituvad nende enda uskmatu südame tahtmistega.
Raamatus „Jumal ja kosmos“ ütleb Dr Theodore Graebner, et mõned inimesed, kes väidavad end olevat õpetajad – isegi religioossed õpetajad –, ütlevad, et Jumal on pelgalt „kogukonna vaim“ (lk 30). Üks moodsa aja õpetlastest teatab: „Mina ise olengi Jumal“ (lk 23). Teine ütleb, et tema kummardab inimkonda (lk 19).
Kuidas sulle meeldiks palvetada „kogukonna vaimu“ või iseenda või inimkonna poole? Need on justnimelt mõned ebajumalatest, mille tänapäeva suured mõtlejad on pjedestaalile seadnud.
Mõned kummardavad naudingut, teised mõistust, filosoofiat või äri. Kuid kõik need asjad on sama ekslikud kui inimesed ise ja need, kes ehitavad oma elu usaldusele nende asjade vastu, jäävad pimedusse ekslema, kuniks nad seisavad silmitsi esimese käsu sõnadega: „Sul ei tohi minu palge kõrval olla ühtegi teist jumalat.“
Piiblitekst: „Sa ei tohi iseenesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!“ (2. Moosese 20:4–6)
Selgitus:: Miljonitel inimestel on vaja seda käsku kuulda. Jeesus ütles: „Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.“ (Johannese evangeelium 4:24)
Keelatud on kõik kujutised tõelisest Jumalast ja ka ebajumalatest, mida kasutatakse nende kummardamiseks. Puuslik alandab Jumala väärikust ja alandab ka inimese väärikust. Jumala armukadedus valejumalate suhtes on Tema mõõtmatu armastuse väljenduseks, mis ei taha lubada ühtegi rivaali inimese südames.
Piiblitekst: „Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!“ (2. Moosese 20:7)
Selgitus: Kas maailm on arenenud nii palju, et meil ei tarvitse enam seda käsku tähele panna? Kas jumalateotus on nüüdseks lõppenud? Kas mehed ja naised ja lapsed on jõudnud sinnani, et keegi ei kasuta Jumala nime ilmaasjata? Kas kõik on lõpuks õppinud austama Jumala püha nime?
Iga päev eksivad miljonid inimesed otseselt selle korralduse vastu! Ja kui palju on veel neid, kes eksivad slängi- ja vandesõnu kasutades! Pidagem meeles sõnu, mida Jeesus lausus neile, kes Tema eluajal hoolimatult sõnadega ümber käisid. Leiame Tema sõnad Matteuse evangeeliumi 12:36,37: „Aga ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud, sest su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi.”
Piiblitekst: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.“ (2. Moosese 20:8-11)
Selgitus: Meil on kogu aeg kiire, nii et vajame nii füüsilist kui ka vaimset puhkust. Me vajame hingamispäeva, muidu ei oleks Jumal seda meie jaoks ju loonud. Jeesuse sõnul tehti hingamispäev „inimese pärast“ ja Tema ise on hingamispäeva Isand (Markuse evangeelium 2:27-28).
Hingamispäev on ühtlasi mälestusmärk Jumala loomistööst, samuti on see inimese jaoks proovikiviks selles osas, kas ta tunnistab oma Looja õigust tema ajale. Kus iganes me oleme ja kas me peame Jumala püha päeva kalliks või mitte, see on endiselt olemas. Kas sina pead seda kalliks ja pühitsed seda oma kodus?
Piiblitekst: „Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!“ (2. Moosese 20:12)
Selgitus: Paulus kirjutas, et see on „esimene käsusõna tõotusega“ (Pauluse kiri efeslastele 6:2) ja Jumal ei tagane iial oma tõotustest. Lapsed on oma vanematele võlgu. See on armastuse, kuulekuse, austuse ja abistamise võlg.
Mõtle, kui palju rõõmsamad oleksid inimeste kodud, kui seda käsku järgitaks! Siis oleks iga päev emadepäev ja isadepäev. Niisiis austa ka sina oma vanemaid. Laste sõnakuulmatus oma vanematele on Pauluse sõnade põhjal üks lõpuaja kurjakuulutavatest märkidest (Pauluse 2. kiri Timoteosele 3:1-2).
Piiblitekst: „Sa ei tohi tappa!“ (2. Moosese 20:13)
Selgitus: See on kõigist käskudest lühim. Jumal keelab mõrvamise – kelleltki seadusevastaselt elu võtmise kas siis kättemaksuks või muu motiiviga.
Tuhanded inimesed rikuvad seda seadust ja möödaniku statistikat arvesse võttes sureb ka tulevikus palju inimesi mõrtsukate käe läbi.
Kuritegevusest on saanud tohutu oht tsivilisatsioonile. Aabeli esimesest karjest kuni viimase palveni võllas hüüab see käsk inimestele jätkuvalt: „Ära tapa!“
Piiblitekst „Sa ei tohi abielu rikkuda!“ (2. Moosese 20:14)
Selgitus: Kas me peaksime rohkem kaitsma kodu puutumatust? Kas meil oleks vaja rohkem inimesi, kes jääksid truuks oma abielutõotusele? Kas meil on vajadust selle järele, et abikaasad oleksid üksteistele truud? Mis sa arvad? Sa tegelikult tead vastust. Vastus on JAH!
Jeesus ennustas, et Tema tagasitulekule eelneb tõsine moraalne allakäik (Luuka evangeelium 17:30). Just praegu on aeg, mil iga kristlik kodu peaks näitama maailmale tõelist eeskuju.
Tuletagem meelde, et patt ja Jumala seaduse olemasolu on vastastikus sõltuvuses. Seega peab seitsmes käsk kehtima, muidu langeks meie tsivilisatsioon patu sügavikku. Õpetussõnad 14:34 sedastab: „Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.“
Piiblitekst: „Sa ei tohi varastada!“ (2. Moosese 20:15)
Selgitus: Politsei statistikast ja uudistest lähtub, et maailmal on endiselt seda käsku tarvis. Varguse tüüpe on lõputult, need algavad tavaliste taskuvarguste ja käekoti krabamistega, lõpetades laste hariduse, pankade, tervete tööstusharude ja sõprade hea nime vargusega.
Kõige selle valskuse keskel kõlavad endiselt Jumala sõnad: „Sa ei tohi varastada!“
Piiblitekst: „Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!“ (2. Moosese 20:16)
Selgitus: See käsk keelab pistise ja võltsimise, samuti kõik muu, mis on väiksemaski vastuolus tõega. See keelab laimamise, valesüüdistused ja tagarääkimise ning rõhutab tõde ja ainult tõde.
Johannese ilmutusraamatu 22:15 selgitatakse meile, et „kõik, kes valet armastavad ja teevad,“ jäävad väljapoole Uue Jeruusalemma väravaid, ning Johannese ilmutusraamatu 21:27 öeldakse, et „sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.“
Piiblitekst: „Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!“ (2. Moosese 20:17)
Selgitus: Apostel Paulus kirjutas, et ta ei oleks teadnud, mis patt on, kui seadus ei oleks öelnud: „Sa ei tohi himustada.“ (Pauluse kiri roomlastele 7:7) Jumala käsk juhib tähelepanu patule. Ja kui Paulusel oli seda käsku vaja, on seda vaja ka meil.
Põhjus, miks mõned inimesed on Jumala käskude vastu, peitub selles, et nende enda elu ei ole kooskõlas Jumala tahtega. Paulus kirjutas, et „käsk on püha, õige ja hea“ (Pauluse kiri roomlastele 7:12). Salmis 14 lisab ta, et käsk on vaimulik.
Meie peamine ülesanne ei ole pühaks pidada mitte käsku, vaid Teda, kes käsu on andnud. Jumal on hea, nii et ka Tema käsud on head. Kurjus elab meis, mitte Jumalas või Tema seaduses.