Kas loomine toimus päriselt kuue päevaga?

Mitte keegi ei olnud kohal, et tunnistada, kuidas elu algas, ja mitte kumbagi tekkeloo mudelit ei saa laboritingimustes taaselustada. On palju tõendeid, et loomine on õige arusaam maailma tekkeloost, kuid tõend sellest, et loomine toimus kuue päeva jooksul, tugineb peamiselt Pühakirjale. Järgnevalt mõned Pühakirja tõendid selle arusaama toetuseks:

1) Heebreakeelne sõna yom

Heebreakeelne sõna päeva kohta on yom ning nii nagu enamikus keeltest, tähistab see kas konkreetset 24-tunnist ööpäeva või ka määramatut ajaperioodi, nagu näiteks väljendis „Sest Issanda päev on ligidal“ (Joeli 1:15). Kuid kui sõna yom kasutatakse koos arvuga, tähendab see alati 24-tunnist ajaperioodi – nagu näiteks esimene päev, teine päev, päev üks, päev kaks jne. Sellel reeglil ei ole erandeid. 1. Moosese raamatu loomisloo aruandes kasutatakse sõna yom koos järgarvuga ehk teisisõnu peaks lugeja mõistma, et need on konkreetsed 24-tunnised ööpäevad.

2) Manna, hingamispäev ja loomine

Kui iisraellased kõrbes rändasid, siis andis Jumal neid igal hommikul mannat – toitu. Nad pidid seda koguma igal päeval vaid selle päeva jaoks. Kõik tagavarad riknes järgmiseks hommikuks. Kuid reedel pidid nad koguma tavapärasest kaks korda rohkem mannat, sest hingamispäeva (laupäeva) hommikul mannat ei olnud. Kui nad kogusid kahekordse koguse mannat reedel, et seda kasutada laupäeval, siis see lisamanna ei riknenud (vt 2. Moosese raamatu 16:11–26). See näitab, et iganädalane hingamispäev, mis märgib seitsmepäevase tsükli kordumist, oli jätkuvalt meenutus loomisnädalast. Nii on nädalatsükkel tõendiks sellest, et loomise päevad olid tegelikud ehk 24-tunnised päevad.

3) Nädal

Ajaühikuna ei tugine nädal maa, kuu ega päikese liikumisele. Nädalal ajaühikuna ei ole teada ühtegi muud alust kui 1. Moosese raamatus kirjeldatud loomine. Ka see toetab arvamust, et 1. Moosese raamatu loomisnädal oli sõnasõnaline seitsmest päevast koosnev nädal.

4) Seitsmes päev

Jumal eraldas loomisnädala seitsmenda päeva kui püha puhkepäeva. Iisraellased pühitsesid hingamispäeva kõrbes ja jätkasid selle pühitsemist ka Kristuse ajal (vt Luuka evangeelium 4:16; 23:55–56) ja Pauluse ajal (Apostlite teod 17:2). Õigeusklikud juudid peavad seitsmenda päeva hingamispäeva pühaks isegi täna. Aeg-ajalt toimunud kalendrimuutused ei ole mõjutanud seitsmepäevase nädala tsüklit. Nädalatsükli terviklikkus on püsiv ning see on tõend, et loomisnädala pikkus oli seitse päeva.

5) Päevad või pikad ajaperioodid?

Mõte sellest, et 1. Moosese raamatu loomisloo aruanne räägib tegelikult väga pikkadest ajaperioodidest – mitte 24-tunnistest päevadest –, tekitab probleeme. Näiteks kirjutatakse 1. Moosese raamatus, et taimed loodi kolmandal päeval (1. Moosese raamat 1:11–13) ja päikesevalgus loodi neljandal päeval (vt salmid 14–19). Kui kolmas päev oli tegelikult pikk ajaperiood, siis kuidas oleks taimed võinud elada ilma päikesevalguseta? Samamoodi vajavad taimed tolmeldamiseks putukaid. Kuidas oleks taimed ellu jäänud ja paljunenud ilma putukateta, kes loodi kuuendal päeval (vt 1. Moosese raamat 1:24–25), kui need päevad oleksid olnud tegelikult pikad ajaperioodid?

6) Neljas käsk

Neljas käsk (2. Moosese raamat 20:8–11) seob seitsmenda päeva (hingamispäeva) nädalatsükliga. Sõna „pea meeles“ selle käsu alguses ei omaks mingit tähendust, kui need päevad oleksid olnud pikad ajaühikud (palju pikemad kui inimeste põlvkonnad). Manitsus tööpäevade ja puhkepäeva osas oleks samuti sel juhul mõttetu.

7) Loomisloo sõnastus

1. Moosese raamatu kahes esimeses peatükis toodud loomisloo sõnastust saab kõige paremini mõista sõnasõnaliste päevade kontekstis. Väljendid nagu „õhtu ja hommik“, „päev ja öö“, „valgus ja pimedus“ on raskesti mõistetavad määramatute ajaperioodide kontekstis.

Mikroevolutsioon

Evolutsioonil on kaks osa – väikesed muutused (mikroevolutsioon) ja suured muutused (makroevolutsioon). Mikroevolutsioon on elusorganismide kohanemine, mida näeme näiteks koeratõugude või roosisortide näol. Taimi ja loomi võib aretada selleks, et arendada erinevaid omadusi. See on mikroevolutsioon.

Makroevolutsioon

Makroevolutsiooni – liikidevahelisi suuri muudatusi – ei saa selgelt tõestada. Evolutsionistid esitavad küll mitmeid tõendeid makroevolutsioonist, kuid hoolikas uurimine paljastab sageli nende tõendite nõrkuse, subjektiivse tõlgenduse või lihtsalt valed järeldused. Mikroevolutsioon on fakt, makroevolutsioon aga mitte. Kuid ometi on makroevolutsioon vajalik, et evolutsiooniteooria võiks olla elu tekke põhjenduseks.
Mõned evolutsionistid on nimetanud evolutsiooni faktiks, eristamata neid kaht külge evolutsioonist. Teadlased otsivad ikka veel tõendeid mehhanismi kohta, mis tõestaks taimede ja loomade arengut lihtsatest organismidest keerulisemateks (makroevolutsioon)

Kokkuvõte

Selleks, et otsustada, kumba vaadet toetavad kaalukamad argumendid, peab teadma tõendeid nii loomise kui evolutsiooni toetuseks. Kui keegi vaatleb mõlema seisukoha tõendeid hoolikalt ja kallutamata, siis usutavasti jõuab ta järelduseni, et tõendid loomisest intelligentse olendi poolt on selgelt tugevamad.