Neil, kes on kogunud dinosauruste säilmeid Kanadas kesklääne tasandikel ja Ühendriikides Colorada platoo piirkonnas, ei ole vähimatki kahtlust nende reaalsuse osas. On leitud ja välja kaevatud tuhandeid eksemplare, lükates seega ümber esimesena mainitud teooria. Siiski, pelgalt dinosauruste olemasolu tunnistamine ei tähenda, et peame tunnustama, et nad ilmusud ja kadusid miljonite aastate jooksul. Teine teooria tuleb nendelt, kes näevad dinosauruste luid, aga kes tunnevad, et puudub otsene piibellik tõendusmaterjal nende loomise kohta. Kolmas teooria on üsna usutav ja leiab isegi Piiblist toetust.
Kas Jumal võinuks dinosauruseid luua? Miks neid Piiblis, eriti loomisloos, ei mainita? Loomisloos ei mainita paljusid olemasolevaid elusolendeid. Kui me mõtleme dinosauruste peale, siis esimene mõte läheb hiiglaslike, raevukate sisalike peale. On raske uskuda, et Jumal oleks Eedeni aia jaoks loonud midagi nii koletuslikku.
Tegelikult näitavad fossiilid et nad olid väga mitmekesine rühm, suuruse vahemikus jänese suurusest kuni tohutute elukateni, kes olid 6.5 meetri kõrgused, 26 meetri pikkused, ning kuni 50 tonni raskused. Paistab, et mõned olid üsna kergejalgsed ning liikusid kahel jalal, samas kui teised liikusid neljal jalal aeglaselt ja kohmakalt. Mõned olid lihasööjad ja teised taimtoidulised. Kindlat tüüpi dinosaurused olid hästi kohanenud vees elama, samal ajal kui teised jäid maismaale. Siiski, enamus dinosaurused olid umbes inimese suurused.
Samuti tuleb arvesse võtta ka seda, et inimesed Aadamast kuni Noani elasid sadu aastaid vanaks. Aadam suri 930 aastaselt, Metuusala 969 aastaselt, Noa elas 950 aastat. Kas pole sellise pikaealisuse puhul loogiline uskuda, et inimesed kasvasid suuremaks ja pikemaks? On tõsi, et see pole 6.5 meetrise dinosauruse pikkus, aga ehk on proportsionaalne sellega, kuidas keegi tajub sinivaala hiiglaslikkust, võrreldes keskmise tänapäeva inimesega.
Aga kuidas on suurte kiskjahammastega? Kuidas sobiks „T-Rex” paradiisi stseeni? Kui on võimalik ette kujutada, et lõvi sööb taevas rohtu nagu lehm, ehk pole ka türannosaurust Eedeni aias enam nii raske ette kujutada.
Jesaja 11:6-7 jagab sellist pilti taeva kohta: „Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.“
Praeguses maailmas olevad kiskjad ei olnud loomise alguses kiskjad. Lõvid sõid õlgi ja hundid ei söönud lambaid. Alles patt rikkus loomad, tõi kaasa surma, kiskjalikkuse ning „tugevama ellujäämise.” Kas on võimalik, et ka dinosaurused olid algul rahumeelsed loomad?
Selle teema üle on olnud palju arutelu, eriti, mis puudutab Iiobi 40. ja 41. peatükki. Iiobi raamatut peetakse Piibli vanimaks raamatuks. Õpetlased, kes on uurinud Iiobi pikaealisust (ta elas rohkem kui 140 aastat), tema rikkuse ja majapidamise kirjeldust, usuvad, et ta elas tõenäoliselt peale Noad, aga enne Aabrahami aega.
Iiobi 40:15-25 räägib „behemotist” (eesti keelde tõlgitud „jõehobuks”). Keegi pole täiesti kindel, kes ta on, aga lugege tema kirjeldust.
15 „Vaata ometi jõehobu [behemot], kelle ma olen loonud nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis.
16 Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu.
17 Ta saba on nagu seedritüvi, ta reite kõõlused otsekui põimitud.
18 Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsekui raudtalad.
19 Ta on Jumala töödest parim: kes ta on teinud, toob ta lähedale mõõga.
20 Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad.
21 Ta magab lootospõõsaste all, redutab pilliroos ja mudas.
22 Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber.
23 Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu.
24 Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?“
Kas see, kuidas on kirjeldatud „behemoti” ei kõla peaaegu dinosauruse moodi? Vahest on see üks sauropoodidest? Mõned väidavad, et need salmid viitavad jõehobule või elevandile. Siiski neil tekib probleem 17. salmi seletamisega, sest kummagi mainitud looma sabad on ... päris kauged seedripuu välimusest (veel enam, nad ei suudaks sellist liigutadagi). Nende sabad meenutavad rohkem piitsa.
Iiobi 40:25-26,31; 41:4-24 on kirjeldatud „leviaatanit” (eestikeelses tõlkes „krokodill”), veel üht olendit, kellele on raske leida tänapäevast vastet.
25 „Kas sa saad krokodilli [leviaatanit] õngega välja tõmmata või nööriga köita tema keelt?
26 Kas sa saad temale kõrkjat ninna pista või ta lõugu oraga läbi torgata?
31 Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?
4 Ma ei taha vaikida tema liikmeist, ta vägitegude asjast ning ta oleku ilust.
5 Kes paljastaks tema ta pealmisest kattest? Kes tungiks tema kahekordse soomuse vahele?
6 Kes avaks tema silmnäo väravad? Ta hambad ajavad hirmu peale.
7 Ta selg on kilpide rida, tihedalt pitseriga suletud:
8 üks on teisele nõnda ligi, et tuul ei pääse läbi nende vahelt.
9 Need on liibunud üksteise külge, seisavad koos ja neid ei saa lahutada.
10 Tema aevastustest välgub valgust ja ta silmad on nagu koidupuna kiired.
11 Tema suust käivad otsekui põlevad tõrvikud, kargavad välja tulesädemed.
12 Tema sõõrmeist tuleb välja suits nagu potist, mille all põlevad kõrkjad.
13 Tema hingeõhk süütab söed ja tema suust tuleb välja leek.
14 Tema turjal asub tugevus ja tema ees kargab kartus.
15 Tema lihav vats on otsekui valatud ta külge, liikumatult paigal.
16 Tema süda on kõva nagu kivi, otse alumise veskikivi kõvadune.
17 Kui ta tõuseb, siis kohkuvad vägevadki, tema murdmise tõttu on nad nagu arust ära.
18 Kui teda tabab mõõk, siis see ei pea vastu, samuti mitte piik, viskoda ega nool.
19 Ta peab rauda õleks ja vaske pehkinud puuks.
20 Nool ei aja teda põgenema, lingukivid muutuvad tema vastu kõrteks.
21 Vemblad on temale nagu kõrred ja ta naerab oda vihinat.
22 Tal on kõhu all otsekui teravad kivikillud, ta hüpleb nagu pahmavanker mööda muda.
23 Ta paneb sügavuse keema nagu paja, teeb mere salvipoti sarnaseks.
24 Enese järel ta jätab läikiva raja, sügavus näib olevat otsekui raugajuuksed.“
Mõned on tõlkinu leviaatani „krokodilliks”, sest neid on seal piirkonnas palju. Siiski kahvatub krokodill võrdluses leviaataniga. Kas krokodillid tõesti tõusevad? Kas pole mitte nende kõhualune sile, mitte nagu „teravad kivikillud”? Kas krokodill liigub piisavalt kiiresti ja graatsiliselt, et jätta enda järele „läkiva raja”? Leviaatanit mainitakse ka järgmistes salmides: Psalm 74:14, 104:25-26, Jesaja 27:1.
Dinosauruste äkiline väljasuremine, mis kajastub geoloogilises registris, on mõistatus, mida on evolutsioonilistel paleontoloogidel olnud päris keeruline seletada. Mis juhtus, et dinosaurused nii kiiresti ära pühiti? Temperatuuri muutus? Taimede muutus? Meteoori põhjustatud kuumad plahvatused? Imetajad, kes sõid dinosauruste mune? Muutus hapniku kontsentratsioonis? Liigne spetsialiseerumine? Vanadus? Neid kõiki on evolutsiooniliste teadlaste poolt seletustena välja pakutud. Hetkel on valitsev teooria, et suur kosmiline objekt langes Maale ning paiskas üles niipalju tolmu, et päike oli mitmeid kuid varjatud. Surid taimed ja loomad. Siiski on sellel teoorial oma probleemid. Kui see juhtus, miks oli väljasuremine valikuline? Miks mõned taimed ja loomad, kes olid dinosaurustest hapramad, ei surnud välja?
Piibellikust perspektiivist on kõige tõenäolisem dinosauruste väljasuremise seletus 1. Moosese 6. ja 7. peatükis kirjeldatud üleilmne veeuputus. Varsti peale veeuputust hakkasid inimeste suurus ja eluiga kahanema. Väga suured loomad hukkusid veeuputuses. Jumal teadis, et inimkonna jõud väheneb ja nõrk inimene ei suudaks neid hiiglaslike loomi valitseda.
On irooniline, et Piiblit usaldades ei ole kristlastel vaja dinosauruseid „minema seletada” ning vaimselt võimelda, et nende olemasolu ümber lükata. Piibel jätab isegi lahti ukse võimalusele, et dinosauruseid võib tänapäeval avastada. Kui dinosaurused peaksid olema täna olemas ning neid avastatakse kuskil sügavas džunglis elutsemas, ei mõjutaks see tegelikult meie arusaamu Piiblist ega meie usku. Teisest küljest, evolutsionistid peaksid ümber tegema kogu oma mõttesüsteemi, kui tänapäeval peaks välja ilmuma elus dinosaurus.