Jumala nimed
Jumalale viidatakse Piiblis mitme nimega, mitte ainult ühega. Mõnedel hinnangutel on Jumalal Piiblis rohkem kui 20 nime. Igaühel neist on oma oluline tähendus. Igaüks neist kõneleb meile Jumala kohta midagi tähtsat – midagi tema iseloomu kohta või selle kohta, kuidas ta meisse suhtub. Nii et vaatame üheskoos sagedasemaid ja olulisemaid nimesid, mis Piiblis on Jumalale antud.
Jumala nimede loetelu:
Abba: Jumal kui issi
Abba on nimi, mida Jeesus ise kasutas oma Isa kohta, kui ta Ketsemani aias palvetas (vt Markuse evangeeliumi 14:36). Aramea keeles ehk Jeesuse emakeeles tähistab see viisi, kuidas väikesed lapsed oma isa poole pöörduvad. Nii et Jeesus palvetas: „Issi, sinul on kõik võimalik.“ Abba on sõna, mis kätkeb endas väikese lapse kogu armastust ning kiindumust, mis tal oma isa vastu on.
Ja see ei ole vaid Jeesus, kellel on õigus kutsuda Jumalat „issiks“. Piiblis kirjeldatakse seda, et Jumal on meid oma lasteks võtnud ja tänu sellele võime meiegi teda kutsuda „Abba, isa“. (Pauluse kiri roomlastele 8:15) Universumi kõikvõimas Jumal on andnud meile võimaluse nimetada teda issiks! Võid tema juurde tulla täpselt nii, nagu üks väike laps tuleb oma issi juurde. Tema käte vahel oled alati kaitstud.
Adonai: Jumal, kelle käes on kontroll
Adonai on heebreakeelne kuninglik tiitel. See kätkeb endas majesteetlikkust, austust ja autoriteeti. Ingliskeelsetes Piiblites on see nimi tihti tõlgitud Issandaks. See nimi esineb sageli koos teise heebrekeelse Jumala nimega ehk Yahweh’ga ning koos tõlgitakse nad kui Issand Jumal. Adonai viitab Jumalale kui kellelegi, kelle käes on kontroll – tema on Boss.
Kellel või millel on kontroll sinu elu üle? Kui tihti tunnistame oma suuga Jumala Issandaks, ent näitame oma tegudega, et hoopis keegi teine või miski muu kontrollib meie elu? Adonai on see, kes peaks olema meie Issand ja Isand. Peaksime lubama temal oma elu täiuslikult kontrollida. Peame õppima, kuidas oma elu tema kätte usaldada. Ta ei kasuta seda Bossi eesõigust kunagi kurjalt ära. Ta tahab meie elu valitseda, ent ta teeb seda alati meie enda parimaid huve silmas pidades.
El Elyon: Kõigevägevam Jumal
See Jumala nimi tuleb heebreakeelsest sõnast, mis tähendab ’üles minema’ või ’kõrgele tõusma’. Sellega kirjeldatakse seda, mis on kõige kõrgem või kõige vägevam. See nimi viitab niisiis Jumala ülimuslikule positsioonile ning seda tõlgitakse tihti kui Kõigevägevam või Kõigekõrgem. Just seda El Elyoni positsiooni ihkas endale Lutsifer, kui ta oma uhkuses kuulutas, et ta teeb ennast „Kõigekõrgema sarnaseks“. (Jesaja 14:14)
Oma raamatus „Tahan sind tunda“ kirjutab Kay Arthur: „Kui Jumal ei ole kõige vägevam, kui kõik ei ole tema kontrolli all, siis ei saa ta olla Kõigekõrgem ning siis oleme sinuga kas saatuse mängukanniks, (mis iganes saatus on), inimeste mängukanniks või kurjuse mängukanniks.“ (lk 15)
El Olam: Igavene Jumal
Heebreakeelne sõna olam tuleb sõnatüvest, mis tähendab igavikku. Nii et El Olam tähendab Jumalat, kes on igikestev, igavene. Kuningas Taavet kirjutas: „Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.“ (Psalm 90:2) Ei ole kunagi olnud aega, mil Jumal ei oleks olnud olemas. Tal ei ole ei algust ega lõppu.
Inimlik mõistus ei suuda igaviku mõistet haarata, kuid usu kaudu võime selle olemasolusse siiski uskuda. Ning kunagi saame sellest ka kogemuslikult osa, kui võtame Jeesuse Kristuse oma Päästjana vastu. Piiblis kinnitatakse meile: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Johannese evangeeliumi 3:16) Kui oleme koos Kristusega, saame kunagi koos temaga osa ka igavikust.
Sõnal olam on ka muutumatuse tähendusvarjund. Kõik selles maailmas muutub ajapikku. Kuid Jumal ei muutu mitte kunagi. Tema iseloom, tema Sõna, tema tõotused ja eesmärgid – need ei muutu ega kuku läbi. Meie jaoks tähendab see seda, et El Olam, igavene Jumal, on konstantne, usaldatav ja usaldusväärne. Võime teda ilma igasuguse kahtluseta usaldada.
El Roi: Jumal, kes näeb
Seda Jumala nime on Piiblis kasutatud vaid ühe korra. Kui teenijanna Haagar põgenes oma emanda karmi kohtlemise eest kõrbesse, ilmus talle Jumal ning käskis tagasi pöörduda. Ta tõotas Haagarit õnnistada. Ja Haagar „nimetas Issandat, kes temaga oli rääkinud, nimega „Sina oled nähtav Jumal”.“ (1. Moosese raamat 16:13) Kõikenägev Jumal oli pannud tähele tema häda ning oli tulnud teda lohutama ja juhatama.
El Roi tähendab kõige nägemist. Mõte, et Jumal näeb absoluutselt kõike, mida me teeme, võib olla häiriv. Kuid El Roi ei ole see, kes vaataks meie elu, lootuses meid mõnelt patult tabada. El Roi hoopis hoiab meil hoolitsevalt silma peal, nagu ema hoiab oma väikesel lapsel silma peal. Ta teab isegi seda, kui palju juuksekarvu me peas on. Ta teab meist kõike. Me ei saa kuidagi tema kõikenägeva hoolitsuse alt välja libiseda.
El Shaddai: Kõigeväeline Jumal
Kui Aabraham oli 99-aastane, ilmus talle Jumal ning ütles: „Mina olen Kõigeväeline Jumal. /…/ Ma teen lepingu enese ja sinu vahel.” (1. Moosese raamat 17:1,2) El Shaddai on nimi, mida Jumal kasutab iseenda kohta, kui ta paneb aluse lepingusuhtele Aabrahamiga ja hakkab tema ning tema järglaste kaudu oma erilist tööd tegema.
Elohim: Looja Jumal
Elohim on nimi, millega tutvustatakse Jumalat Piibli päris esimeses salmis. „Alguses lõi Jumal [Elohim] taeva ja maa.“ (1. Moosese raamat 1:1) Tema on Looja Jumal, kelle mõõtmatu vägi suudab maailma olematust olevaks rääkida.
Elohim on keegi, kes on tugevam ja vägevam kui miski muu või keegi teine. Ta on Jumal, kes on piisavalt vägev, et luua maailm mittemillestki. Kuid ühtlasi on ta Jumal, kes on piisavalt tugev, et hakkama saada kõigega, millega sina või mina silmitsi seisame. Kui seisame silmitsi võimatuna näivate olukordadega, võime meeles pidada, et Elohim suudab lahendada ka kõige keerulisemad olukorrad meie elus.
Yahweh: Jumal, kes on alati kohal
Yahweh on Vanas Testamendis kõige rohkem kasutatud Jumala nimi. Seda esineb seal enam kui 6500 korda. Tihti transkribeeritakse see nimi kui Jehoova. Huvitav on see, Jehoova on „kokku pandud“ nimi, millel on huvitav ajalugu.
Vana heebrea keel kasutab kirjas ainult kaashäälikuid – mitte ühtegi täishäälikut. (näiteks nimi Triinu oleks sellises kirjaviisis TRN) Niisiis kirjutati Jumala nimi konsonantides YHWH. Umbes meie ajaarvamise alguses muutus juutide seas tavapäraseks püüd hoiduda Jumala nime YHWH nimetamisest, et sellest ei saaks lihtsalt üks tavaline sõna teiste seas ega rikutaks niimoodi kümne käsu teist käsku: „Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta.“ (2. Moosese raamatu 20:7) Nii et kui nad lugesid valju häälega Pühakirja, asendasid nad Yahweh teise Jumala nimega, milleks oli Adonai.
Nii juhtuski, et kui lõpuks hakkas heebrea kirjakeel kasutama kaashäälikute kõrval ka täishäälikuid, lisasid mõned kirjutajad sõna ’Adonai’ täishäälikud konsonantide YHWH vahele, et tuletada lugejale meelde, et nad loeksid valjult välja nime ’Adonai’. Nii hakati heebrea keeles YHWH nime kirjutama kui Yahowah. 13. sajandil elanud kristlikud teoloogid, kes lugesid heebreakeelset Vana Testamenti, aga kes enam ei teadnud selle sõna keerukat ajalugu, hakkasid Jumala nime ladina keeles kirjutama kirjapildis ’Jehovah’. Niisiis koosneb see sõna Yahweh konsonantidest ja Adonai vokaalidest.
Nimi Yahweh tuleb heebreakeelsest sõnatüvest, mis tähendab olemist või eksisteerimist. Nii et sellega viidatakse Jumalale kui iseenesest eksisteerivale olevusele. Sellepärast vastas Jumal Moosesele, kui too tema nime küsis, et Egiptuse vaaraole selgitada, kes ta oli saatnud, et „Mina olen“ on teda läkitanud. (vt 2. Moosese raamatu 3. peatükk)
Jumal on alati olemas olnud; ta on olnud olemas enne kui miski muu. Tema ongi kõige allikas, mis on olemas. Nimi Yahweh rõhutab just seda Jumala olemuse aspekti. Kuna Jumal on iseenesest eksisteeriv, on ta kõigi teiste ja kõige muu elu allikaks. Ta on alati. Ta on alati olemas ja lähedal ka siis, kui me tema poole pöördume, et saada päästet, andestust ja juhatust. Just see on oluline Jumala põhilise nime ehk Yahweh juures. Ta on Jumal, kes on alati kohal.
Kas nimel on tähtsust?
Shakespeare kirjutas kunagi: „See, millel nimeks roos, teist nime kandes lõhnaks sama hõrgult.“ Võib-olla küll, aga see ei tähenda, et nimi ise ei oleks oluline.
Kui sa kirjutad dokumendile või tšekile oma nime, siis juriidilises mõttes esindab see nimi sind – isikut selle nime taga. Ja see allkiri või nimi on väärt just täpselt nii palju, kui selle kirjutanud isik. Just sel põhjusel kaitsevad paljud äriinimesed oma „head nime“. Nad teavad, et nende nimi ja maine on lahutamatult seotud.
Sama lugu on ka Jumalaga. Tema nimed räägivad meile sellest, milline ta on, missugune on tema iseloom, mida võime temalt oodata.
Piibel jutustab loo Jumalast ja päästest, mida ta pakub. Ja pääste teema tuleb eri aspektides esile ka tema nimedest – sest need esindavad teda ja tema iseloomu. Apostel Johannes lõpetab oma evangeeliumi sõnadega: „… aga need [lood] on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.“ (Johannese evangeelium 20:31)