Kas Jumal on olemas?

Kas meil on kuidagi võimalik teada, kas Jumal on olemas?

Kõigepealt on oluline rõhutada, et me ei saa Jumala olemasolu tõestada samal moel, nagu saame tõestada matemaatilist lahenduskäiku või teaduslikku teooriat. Samas peame meeles pidama, et samamoodi nagu me ei saa tõestada Jumala olemasolu, ei saa me tõestada ka seda, et teda ei ole olemas.

H. M. S. Richards, Sr., „Prohvetikuulutamise hääle“ autor, on end väljendanud nii: „Inimesel on lihtne öelda, et Jumalat ei ole olemas, aga seda on võimatu tõestada. Ja teisest küljest on selle inimese jaoks, kes usub, olemas terve hulk tõendeid.“

Asja iva on selles: Jumala olemasolu on viimselt usu küsimus, samas on terve hulk põhjusi ja tõendeid, mis lubavad inimestel tema olemasollu uskuda. Vaatame koos paari tõendit kahest suurest allikast, mis meile Jumalast jutustavad – asjadest, mille ta on loonud (loodu), ja sõnadest, mida ta on kõnelenud (Piibel).

Jumala olemasolu tõendavad asjad:

1. Loodus
2. Piibel
3. Prohvetikuulutused
4. Muudetud elud

1) Loodus

Ajaloo algusest peale on olnud üheks peamiseks põhjuseks, miks inimesed on uskunud kõrgema jõu olemasolusse, kõiksugused looduse imed, mida nad on enda ümber näinud. Piiblis kirjutab üks lauluautor: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks.“ (Psalm 19:2–4)

Vaata üles tähistaevasse. Kui paljusid tähti näed palja silmaga? Vastus sõltub paljuski sellest, kas taevas paistab kuu, kas oled linnas või mägedes jne. Teadlased ütlevad, et umbes 5000–6000 tähte on nii heledad, et neid on võimalik näha palja silmaga. Pooled neist on muidugi alati silmapiiri taga, nii et korraga nii paljusid tähti ei näe.

Öine tähistaevas on muljetavaldav, aga peale nende tähtede, mida me näeme, on veel miljoneid tähti ja galaktikaid, mida meie silm ei haara – kõik nad liiguvad meeletu kiirusega, nende teekond ja koostöö erilise täpsusega paika pandud. Kes on selle imetabase tantsu orkestreerinud? Kas on mõistlik arvata, et kõik see toimub ilma igasuguse disaini või suunata, lihtsalt juhuslikult? Pole ime, et Jesaja sõnab: „Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi. Tema suure väe ja võimsa jõu tõttu ei puudu neist ainsatki.“ (Jesaja 40:26)

Ja mis on tõsi kosmose mõõtmatuse kohta, on tõsi ka väikseimate asjade kohta. Üksainus liivatera koosneb miljonitest molekulidest ja aatomitest; elektronidest, mis tiirlevad üksteise ümber nagu tillukeses päikesesüsteemis. Füüsikud on lahti muukinud terve hulga aatomite maailma saladusi, kuid nad ei tea siiani lõplikult, kuidas kõik toimib. Nemad ei suuda seda miniatuurset maailma ise luua. Aga keegi kunagi suutis. Apostel Paulus kirjutas, et „maailma loomisest peale“ (Pauluse kiri roomlastele 1:20) võime teada, kes Jumal on ja milline ta on, ja seda tänu sellele, mida ta on loonud.

Vaatame veel üht osa loodusest kui tõendit Jumala olemasolu kohta – sinu enda keha. Seni kuni kõik töötab laitmatult, ei mõtlegi me sellele, kui imeliselt meie keha süsteemid ja organid töötavad. Närvid ja lihased, luud ja koed, meie süda, aju ja kopsud – kõik need ja veel sajad muud asjad on kokku pandud terviklikuks, hästi toimivaks inimkehaks. Tuhandeid aastaid tagasi mõtles üks laululooja sellele imele, kuidas tema keha on funktsioneerima pandud, ja ütles Jumalale: „Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.“ (Psalm 139:13,14)

Me võime leida tõendeid Jumala olemasolu kohta loodusest enda ümber. Kõige taga, mis meie ümber on, näeme kaht asja: intelligentsi ja väge. Ja mõlemad on Jumala omadused. Nende jaoks meie hulgast, kes usuvad, on täiesti hoomamatu, et meie keerukas ja imeline universum oleks võinud tekkida ilma võimsa ja äärmiselt intelligentse Jumalata.

2) Piibel

Piiblis ei ole teaduslikke tõendeid Jumala olemasolust; Piibel eeldab seda iseenesestmõistetavalt. Piibli võimsad avasõnad teatavad: „Alguses lõi Jumal…“ (1. Moosese raamat 1:1) Piibli avapeatükid kirjeldavad Jumalat kui iseenesest olemasolevat, kõikvõimsat Jumalat, kes loob kogu universumi. Ehk nagu apostel Paulus kirjutab: „Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, /…/ kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas.“ (Pauluse kiri kolosklastele 1:16, 17)

Piiblis ilmutab Jumal ennast viisil, mis annab meile võimaluse õppida teda tundma paremini, kui võiksime seda ainult looduse kaudu teha. Nii veenvad kui looduslikud tõendid ka on, võivad nad meid ometi eksiteele juhatada. Seda ongi tihti juhtunud. Ajaloo jooksul on paljud mehed ja naised näinud looduses Jumalat, kuid nad on need kaks vahel segi ajanud. On usutud, et Jumal on loodus ja loodus on Jumal. Sellepärast on kummardatud päikest või erinevaid aastaaegasid. Sellepärast on kujutatud igasuguseid üleloomulikke jõude, kes kontrollivad vihma või viljakasvu või haigusi.

Kui Jumal ei oleks end meile Piibli kaudu ilmutanud, ei suudaks me teda tunda nii, nagu ta soovib, et me tunneksime. Iiobi 11:7 küsitakse: „Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?“ Vastus on loomulikult ei. Niisiis on Jumal end Piibli kaudu ilmutanud, et meil oleks temast selgem arusaamine. Vaatame nüüd, mida Piibel Jumala kohta ilmutab.

A) Prohvetikuulutused

Prohvetikuulutuste täitumine räägib meile sellest, et on olemas Jumal, kes teab tulevikku. Jumal ütleb: „Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane; kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud.“ (Jesaja 46:9–10) Piiblis on kirja pandud terve hulk ennustusi, mis on täpselt niimoodi täide läinud, nagu ennustus ette ütles. Üks neist suurtest prohvetlikest piltidest on leitav Taanieli raamatu 2. peatükis, kus ennustati ette, et neli suurt maailmariiki järgneb üksteisele: Babüloonia, Meeda-Pärsia, Kreeka ja Rooma. Neist viimane, Rooma, pidi jagunema väiksemateks tükkideks, millest ei saa enam kunagi ühtset maailmariiki. See ajalooline protsess on just niimoodi toimunud.

Teine näide prohvetikuulutuste täitumisest on ennustused Jeesuse elu kohta, mis anti sadu aastaid enne tema sündimist. Nende hulgas on ennustus neitsistsünni (Jesaja 7:14), sündimise koha (Miika 5:2), tema surma ja ülestõusmise kohta (Luuka evangeelium 23:23, Psalm 16:10) ja isegi selle kohta, kui palju tema reetja raha saab (Sakarja 11:12). Ajalugu tõendab nende ja paljude teiste prohvetikuulutuste täitumist ja kinnitab, et on olemas Jumal, kes teab tulevikku.

B) Jumala ilmutus Jeesuse elu kaudu

Jeesuse maine elu kinnitab veel kord Jumala olemasolu ning räägib meile sellest, milline Jumal on. Kõigist viisidest, mille abil Jumal end meile näitab, on Jeesus ja tema elu kõige selgem ja imelisem. Jeesus ütles: „Kes on näinud mind, see on näinud Isa.“ (Johannese evangeelium 14:9) Jeesus tuli meile näitama, milline on Jumal. Kui Jeesus tervistas haigeid, näitas ta meile, milline on Jumal. Kui Jeesus hoidis lapsi oma süles, näitas ta meile, milline on Jumal. Kui Jeesus toitis näljaseid, julgustas õnnetuid, andestas patte, nahutas kõvu südameid ning tegi imesid – kõik see näitas, milline on Jumal. Jeesus oligi Jumal, kes tuli alla, et meie keskel inimihus elada (Johannese evangeelium 1:1,2; 10:30).

C) Jumala armastus

Jumal on armastus. Kõik, mida Jeesus meile Jumala kohta ilmutas, saab kokku võtta ühe sõnaga – armastus. Piibel ise kasutab seda sõna Jumala kirjeldamiseks. „Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.“ (Johannese 1. kiri 4:8) Kuidas me teame, et Jumal on armastus? „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ (Johannese evangeelium 3:16) Jumala imelist armastust näitab kõige selgemini see, et Jeesus tuli meie eest elama ja surema. Jeesus ise ütles: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.“ (Johannese evangeelium 15:13, 14) Jeesus nimetab sind ja mind oma sõbraks!

3) Südame tõend

Piiblis on kirjas, et on rumal Jumalasse mitte uskuda. „Meeletu ütleb oma südames: „Jumalat ei ole!”“ (Psalm 14:1) Miski meie südame sopis teab, et on olemas Jumal, kes meid armastab ja meist hoolib. Kui me eitame seda teadmist ja keeldume Jumalasse uskumast, käitume meeletult. „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Kiri heebrealastele 11:6) Kui me teda otsime, kas me siis leiame? Jah. Jumal ütleb: „Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.“ (Jeremija 29: 13)

4) Suurim tõend

Suurim tõend Jumala olemasolu kohta on nende meeste ja naiste muudetud elu, kes on teda otsinud ja ta leidnud ning ta oma südamesse vastu võtnud. Nende kogemus on neile tõestanud ilma kahtluse varjuta, et Jumal elab ja on olemas nende elus iga päev. Nende jaoks, kes ei ole veel Jumalat oma südamesse kutsunud, on Jumalal varuks eriline kutse ja sama eriline tõotus: „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde.“ (Johannese ilmutus 3:20)