Miks pühitsevad kristlased pühapäeva, mitte laupäeva?

Enamik kristlasi pühitseb pühapäeva, nädala esimest päeva, mitte laupäeva, nädala seitsmendat päeva, mida nimetatakse kümnes käsus hingamispäevaks. Kas võib olla, et enamikul ei ole selles küsimuses õigus?

Kui Piiblil on õigus, siis enamik kristlasi on eksituses. Piiblis on kirjutatud nii: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! /…/ Seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev.“ (2. Moosese 20:8,10)

Vähemus läbi ajaloo

Kas ajalugu näitab seda, et enamusel on alati õigus? Noa oli osaks imetillukesest vähemusest, aga tal oli ometi õigus. Ka Aabraham kuulus tähtsusetusse vähemusse, kuid ta oli siiski „Jumala sõber“. Iisrael põgenes Egiptusest väikese ja nõrgukese rahvakilluna, aga ta oli ometi Jumala valitud rahvas. Jeesus, meie Päästja, seisis üksi kogu rahvas vastu, sest „ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.“ (Johannese evangeelium 1:11)

Hingamispäev ja varased kristlased

Varakristlikul ajal oli kogudus väike vähemus külmas ja julmas maailmas. Kui kristlik kirik sai poliitilise võimu, müüs ta oma puhtuse ja Jumala tõed selle eest maha.
Esimesed 300 aastat meie ajaarvestuse alguses oli kristlus illegaalne religioon, samas kui judaism oli ametlikult tunnustatud religioon. Apostlite ajajärgul sobis kristlastele see, et Rooma võimud pidasid neid judaismi sektiks, sest see muutis nende jaoks nende usu praktiseerimise – sealhulgas hingamispäeva pühitsemise – lihtsamaks. See, et Rooma riik pani kristlased juutidega üte patta, aitas neil Rooma võimude silmis legitiimsust koguda.

Hingamispäev või pühapäev?

Juudid korraldasid Rooma okupatsioonivõimude vastu mässu ning roomlased surusid selle maha, hävitades Jeruusalemma 70. aastal ja taas kord 135. aastal m.a.j. Rooma võimude repressioonid, mis olid juutide vastu suunatud, muutsid kristlastel järjest raskemaks end juutidega siduda. Nii on teada, et juba 2. sajandi alguses püüdsid mõned kristlased end juutidest eristada, hakates pühaks pidama pühapäeva.

Tolleaegsed paganad pühitsesid enamasti nädala esimest päeva, et austada päikesejumalat. Kristlaste otsus vahetada hingamispäeva pühitsemine pühapäeva pühitsemise vastu saavutas kaks eesmärki: nad distantseerisid end judaismist ning muutsid kristlusesse pöördumise paganate jaoks lihtsamaks.

Ilma piibelliku toeta

Sellisel laupäeva pühapäeva vastu vahetamisel ei olnud mitte mingit piibelliku alust. Ajapikku kasvas kristlus vähemususust enamususuks ning aja edenedes hakkasid paljud inimesed kristlusse pöördununa kohe nädala esimest päeva püha päevana pühitsema.

Ajaloolisi tõendeid

Varaseimad teated kristlikest jumalateenistustest pühapäeval pärinevad ajavahemikust 115–135 m.a.j, suure tõenäosusega Rooma linnast. Mitme sajandi vältel pühitseti paralleelselt kaht nädalapäeva – mõned kristlased pühitsesid nädala seitsmenda päeva hingamispäeva, teised pühapäeva. 500. aastaks oli pühapäeva pühitsemisest saanud üleüldine ja peaaegu universaalne tava kiiresti kasvavas kristlikus kirikus.

Kas enamusel on õigus?

Millal on enamusel õigus olnud? Üks poeet nendib nii: „Tõde on alati võllas, vale aga istub tõllas.“
Niisiis, küsimus ei ole mitte selles, kellel on õigus. Asi ei ole mitte niivõrd selles, mida meie sellest küsimusest arvame, vaid pigem peaksime tõstatama küsimuse „Mis on selles küsimuses tõde?“.

Tõe allikas

Vaid Jumala sõna saab olla meie jaoks tõe allikaks. Jumala Püha Raamat peaks olema mõõdupuu, millega mõõdame tõde. „Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!“ (Johannese ilmutus 17:17) „Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu.“ (Jesaja 8:20)

Olge pettuse osas valvel

Ärgem kunagi toetugem argumendile, et enamusel peab olema õigus, sest see on puudulik argument. Olgem selles osas valvsad, et selline mõtteviis ei eksitaks meid ega paneks meid Issandat eemale lükkama, nagu ammu aega tagasi variserid Ta sama mõtteviisi kasutades eemale lükkasid.

„Templisulased vastasid: „Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene.“ Siis variserid vastasid meile: „Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada? Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?““ (Johannese evangeelium 7:46–48)

Pidagem meeles, et sellest ajast alates, mil patt maailma tuli, ei ole enamus kunagi tõe poolel olnud.