Mida tähendab sõna Messias?
Vana Testamendi päevil võiti prohveteid, preestreid ja kuningaid õliga, kui nad seati muudest inimestes oma ülesannete täitmiseks eraldi. Võidmine oli märk sellest, et Jumal oli selle inimese valinud ja pühitsenud tööks, mille ta oli neile määranud.
Christos (Kristus) on selle heebreakeelse termini kreekakeelne vaste (Johannese evangeelium 1:41). Kui Andreas, Ristija Johannese jünger, sai Jeesusega tuttavaks, siis esimese asjana otsis ta üles oma venna Siimon Peetruse ja jutustas talle oma avastusest. „Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: „Me oleme leidnud Messia!” – see on tõlkes „Kristuse”.“ (Johannese evangeelium 1:41)
Messiast mööda vaadates
Mida Andreas mõtles, kui ta ütles: „Me oleme leidnud Messia“? Kui Jeesus tuli siia maale meie seas elama ja meid päästma, ootasid iisraellased Jumalast saadetud Messiat – võitut, valitut. Nad olid lugenud Vana Testamendi prohvetikuulutusi (Jesaja 42:1; 61:1–3; Psalmid 16 ja 22; Taanieli 9 jt), mis rääkisid Jumala lubadusest saata eriline päästja, kes vabastab oma rahva. Kahjuks olid nad vääriti mõistnud seda, mida Messias tegema peaks.
Nad lugesid prohvetikuulutusi, mis rääkisid sellest, kuidas Messias alistab Jumala vaenlased – ja nende arusaamise järgi pidi see tähendama päästet Rooma okupatsioonist. Nad lootsid, et ta loob maa peal Jumala kuningriigi, kus nemad ei oleks enam valitsetavad, vaid valitsejad.
Nad vaatasid mööda Messia vaimulikust rollist vabastajana. Nad ei mõistnud, et tema kuningriik oli vaimulik, mitte poliitiline. Selle tulemusena võtsid vaid vähesed Jeesuse vastu kui tõotatud Messia. Ta lihtsalt ei sobitunud nende oodatud Messia raamidesse.
Mõned nägid siiski sügavamale ning tundsid Jeesuses ära kauaoodatud Messia – Jumala võitu ja valitu, kes pidi neid patu võimust vabastama. Ja nende eesmärgiks sai selle uskumatu sõnumi levitamine. Apostel Johannes, lõpetades oma evangeeliumi, võtab veel kord kokku selle sõnumi, mida ta püüdis oma evangeeliumiga edasi anda. Ta kirjutab: „Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud, aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus [Messias], Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.“ (Johannese evangeelium 20:30,31)
Jeesus kui Messias
Evangeeliumid kinnitavad ikka ja jälle, et Jeesus on Messias, Jumala valitu, kes oli võitud ülesandeks päästa inimesed patu kütkest (Matteuse evangeelium 16:16; Luuka evangeelium 4:17–21; Johannese evangeelium 1:40–49; 4:25–26). Pärast Jeesuse ülestõusmist tuletas Peetrus oma kuulajaile meelde, „kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga. Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud.“ (Apostlite teod 10:38–39)
Jeesus ise väitis, et on tõotatud Messias. Kui ta vestles ühe naisega Samaaria kaevul, ütles naine talle: „„Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.” Jeesus ütles talle: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”“ (Johannese evangeelium 4:25–26)
Jeesus on endiselt Messias – Jumala poolt valitud ja võitud, kes tuli meid patu ja saatana küüsist päästma. Messiana pakub ta ka sulle andestust. Ta lubab sulle päästet ja kohta oma kuningriigis. „Tulge minu juurde,“ innustab Ta, „ja te leiate hingamise oma hingedele.“ (Matteuse evangeelium 11:28–29)