Mida ütleb Jumal inimeste kohta, kes kasutavad amulette?

Tänapäeval on amuletid igasuguste talismanide kõrval väga populaarseks muutunud. Need on tavaliselt kristallid, keldi risti või muud laadi maagilised juveelid, mida kantakse ripatsina kaelas, käe ümber või riputatakse autopeegli külge. Need niinimetatud pühad kivid ja teised talismanid usutakse omavat müstilisi võimeid, nagu kaitsevõimet, edu ja jõukust toovat väge. Sageli peetakse neid tervendava energia ja positiivse väe kandjateks, mille kohta arvatakse, et need toovad rahu ja rahulikkust. Arheoloogiliste kaevamiste põhjal teame, et amuletid olid omased antiikkultuuridele ka Piibli maades, eriti paganate seas.

Mida ütleb Jumal inimeste kohta, kes kasutavad amulette? „…nad on täis idamaa kombeid ja nõiuvad vilistite sarnaselt, nad löövad kätt võõramaa lastega.“ (Jesaja 2:6) Piiblis hoiatatakse meid: „Sel päeval võtab Issand ära toredad jalarõngad, laubaehted ja kaelakeed, kõrvarõngad, käevõrud ja loorid, peamähised, sammuahelakesed, rinnavööd, lõhnatoosid ja amuletid.“ (Jesaja 3:18–20)

Jumalast taganemise ja ebajumalakummardamise aegadel võtsid iisraellased üle end ümbritsevate paganrahvaste ebausu, kaasa arvatud amulettide kandmine ja usk maagiasse. Jumal hoiatas neid valeprohvetite eest, kes kandsid amulette. „Nõnda ütleb Issand Jumal: Häda neile, kes õmblevad sidemeid kõigile randmeile ja valmistavad peakatteid nii suurtele kui väikestele, et püüda hingi! Kas tahate püüda mu rahva hingi ja iseenese jaoks jätta hinged elama? /.../ Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma tulen teie sidemete kallale, millega te seal püüate hingi nagu linde, ja rebin need teie käsivartelt ning päästan hinged lahti, hinged, keda te olete püüdnud nagu linde. Ja ma käristan lõhki teie katted ning päästan oma rahva teie käest, ja nad ei ole enam saagiks teie kätele; ja te saate tunda, et mina olen Issand.“ (Hesekieli 13:18,20,21)

Lisaks amulettide kandmisele oli paganrahvastel suuremaid talismane, mida nimetati teraphim’ideks (teeravid), need olid majapidamise ebajumalad. Neid väikseid kujusid hoiti kodus või võeti need kaasa teekonnale. Nende kujukeste kasutamine imbus ka Iisraeli rahva sekka ja Jumal oli nende vastu: „Ja Joosija pühkis ära ka vaimudemanajad ja ennustajad, teeravid ja ebajumalad ja kõik jäledused, mida nähti Juudamaal ja Jeruusalemmas, et täide viia Seaduse sõnu, mis olid kirjutatud raamatus, mille preester Hilkija leidis Issanda kojast.“ (2. Kuningate raamat 23:24)

Kui Piiblis on mainitud amulette, ebajumalaid või teisi maagilisi nähtusi, on Jumal nii nende kui ka neisse uskuvate inimeste vastu. „Ma vihkan neid, kes enesele peavad tühje ebajumalaid, ja loodan Issanda peale.“ (Psalm 31:7) Kui me tunneme vajadust jumaliku kaitse järele, et see hoiaks meid füüsilise kahju või ohu eest, peaksime usaldama Jumalat, mitte mõnd maagilist amuletti. „…see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” Sest tema kisub su väljalinnupüüdja paelust, hukkava katku käest. Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab, ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.“ (Psalm 91:2–6)

Kui me tunneme vajadust kaitse järele – kurjuse ja deemonlike vägede eest –, on Jumalal meile pakkuda midagi palju paremat kui amuletid ja kasutud kujukesed. „Pange ülle Jumala sõjavarustus, et te suudaksite seista kuradi salanõude vastu! /.../ Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust! Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!“ (Pauluse kiri efeslastele 6:11,14–17)