Kuidas peaksin kristlasena elama ja kasvama?

Selleks, et elada tugevat kristlikku elu, peame meeles pidama kolme põhimõtet.

Samamoodi nagu vajame füüsiliseks eluks hingamist, toitumist ja füüsilist aktiivsust, vajame sarnaseid asju ka oma vaimuliku elu edenemiseks. Kristlik elu tähendab kasvamist ja kasvamisele tuleb anda aega, aga kui me järgime neid kristliku elu ja kasvu põhimõtteid, siis näeme seda, kuidas meie õnn ja Kristuse teenimise rõõm siin maa peal järjest suurenevad.

Me kasvame süües

Kõigepealt peame sööma. Mis on vaimuliku elu toiduks? „Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.“ (Johannese evangeelium 6:63) „Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks.“ (Jeremija 15:16) Igapäevane Piibli lugemine ja õppimine on tarvilik vaimulikuks kasvuks. Kui me ei söö seda hinge toitu, siis me ei saa ka kasvada ning lõpuks jääme vaimulikult nälga.

Me kasvame hingates

Teiseks peame vaimulikult hingama. Palve on hinge hingamine. Piiblis, Pauluse 1. kirjas tessalooniklastele 5:17 tuletatakse meile meelde, et peaksime palvetama lakkamata. Ja Pauluse kirjas roomlastele 12:12 julgustatakse meid olema püsivad palves. „Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.“ (Pauluse kiri filiplastele 4:6)

Palves avame oma südame Jumalale kui sõbrale. „Paluge, ja teile antakse.“ (Matteuse evangeelium 7:7) Palve ja saadud palvevastus on imeline kogemus. See on hinge tõeline hingetõmme. Ilma palveta kärbub meie vaimulik elu kiiremini kui ühegi teise asja puududes. (vaata Matteuse evangeelium 7:7 ja Markuse evangeelium 11:24)

Me kasvame trenni tehes

Ja kolmandaks peaksime trenni tegema ehk osalema kristlikus töös. Meist peavad saama töötegijad Jumala viinamäel (Matteuse evangeelium 21:28). Mida täpsemalt peame seal tegema? Piiblis on kirjas: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ (Markuse evangeelium 16:15) Jeesus tuli siia maailma mitte selleks, „et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!“ (Matteuse evangeelium 20:28)

See tähendab teiste teenimist ning pääste viimist nendeni. Kui võtame kristlasena enda peale Kristuse nime, peame kõndima Tema jälgedes, abistades abivajajaid, lohutades kurbi ja julgustades lootusetuid. Ja kõige enam peame tegema kõik endast oleneva, et juhataksime patuseid Jumala Talle juurde, „kes kannab ära maailma patud“. (Johannese evangeelium 1:29) Toitudes Sõnast, hoides oma vaimu pidevalt palve lainel ja pühendades oma jõupingutused kaasinimeste aitamiseks – see ongi kristliku elu ideaal, kõige õnnelikum ja rahuldust pakkuvam elu, mida üks inimene võib selles maailmas kogeda.

Kristlane olla on imetore! Anna Jumalale võimalus. Saa kristlaseks. Astu pisikeste sammudega Kristuse juurde.

Kas teised tunnevad sinu elus ära Kristuse?

Kõigile, kes on juba kristlased: kui sa elad Kristusele, siis teedki juba tohutult palju selleks, et juhatada teisi Tema juurde. Kord rääkis üks misjonär Hiinas ühes kõrvalises külas külaelanikele esimest korda Jeesusest. Kui ta oli lõpetanud, vastas üks külaelanik: „Jaa, me tundsime Teda hästi. Ta elas siin meie külas.“ Üllatunult kostis misjonär: „Ei, siin Ta küll ei saanud elada. Ta elas sajandeid tagasi ühel teisel maal.“ Kuid külamees jäi endale kindlaks: „Ei, Ta elas just meie külas. Me kõik teadsime Teda.“ Seejärel viisid lihtsad külaelanikud misjonäri külast välja surnuaiale ning näitasid talle ühe meditsiinimisjonäri hauda, kes oli nende keskel elanud, ravinud ja surnud. Jaa, nad olid näinud Jeesust selles mehes! Ja nad arvasid, et tema oligi Jeesus.

Kas inimesed näevad minus ja sinus Jeesust? Olgu see just nii.