Piiblis on kirjas: „Aga nädala esimesel päeval, kui me olime kogunenud leiba murdma, arutles ja väitles Paulus nendega, ja et ta tahtis järgmisel päeval lahkuda, pikendas ta kõnet keskööni. /…/ Siis ta läks jälle üles ja murdis leiba ja sõi ning kõneles kaua, kuni koiduni. Siis asus Paulus teele. /…/ Meie aga läksime varem laeva ja purjetasime Assosesse, kus me pidime Pauluse pardale võtma, sest nõnda oli ta käskinud, kuna ta ise tahtis sinna tulla jalgsi.“ (Apostlite tegude 20:7,11,13)
Apostel Paulus oli teel Jeruusalemma. Tema laev peatus Troases ja oodates edasiliikumist, kutsus ta usklikud kokku ja korraldas koosoleku. Ta jutlustas terve öö ja pidas nendega koos ka pühaõhtusöömaaja teenistust..
Siin ei mainita midagi esimese päeva teenistuse pidamisest selles tähenduses, et see päev oleks olnud hingamispäev. Muidu võiks öelda, et Paulus pühitses järgmisel kolmapäeval Mileetoses peetud teenistusel (Apostlite tegude 20:14–18) ka kolmapäeva. Kuid me ei tea ühtegi kristlast, kes pühitseks sel põhjusel kolmapäeva.
Meie Issand seadis pühaõhtusöömaaja teenistuse sisse neljapäeva õhtul. Kui pühaõhtusöömaaeg teeb päeva pühaks, siis miks me ei pühitse hingamispäevana neljapäeva? Veelgi enam, pühaõhtusöömaaja teenistusel ei seost Kristuse ülestõusmisega, see talitus viitab tema surmale. „… kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.“ (Pauluse 1. kiri korintlastele 11:26)
Apostlite tegude 2:46–47 leiame, et jüngrid murdsid leiba – ehk mälestasid Kristuse surma – iga päev, kuid see ei teinud iga päeva hingamispäevaks. Sõber, pea meeles, et kõik uue lepingu osad said paika enne Kristuse surma, mitte pärast tema ülestõusmist. Tema viimne tahe ja testament sai pitseeritud tema verega ja see ei sisaldanud nädala esimese päeva pühitsemist tema ülestõusmise mälestuseks.