Piibel ei anna Jeesuse sünni aja osas ühtegi konkreetset kuupäeva. Samas võime tema sünniaega mõistatada mõnede vihjete abil. Sellisteks vihjeteks on näiteks teadmine, millisel aastaajal lasid iisraellased oma karjadel väljas karjamaadel olla, ja umbkaudses arvutused Maarja ning Eliisabet raseduse kohta.
Mis kuus Jeesus sündis?
Kui räägime Jeesuse sündimise loost, siis tulevad kohe silme ette väljas õitsil olevad lambakarjused. Mida võiks see pildike meile öelda aja kohta, mil Jeesus ilmavalgust nägi? Kas karju hoiti väljas umbes sellel ajal, mil tänapäeval Jeesuse sündimist tähistatakse ehk 25. detsembril?
Vaatame, mis on kirjas Piiblis Luuka evangeeliumis: „Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.“ (Luuka evangeelium 2:8–9)
Piiblikommentaator Adam Clarke ütleb, et tavapäraselt saatsid juudid oma karjad karjamaale kevadest kuni varase oktoobrini. Kui algasid külmemad talvekuud, toodi karjad väljadelt ära, et nad saaksid uluall soojas olla. Kuna karjased olid oma loomadega endiselt Petlemma ümbruse karjamaadel, siis võime sellest järeldada, et ingel ei saanud Jeesuse sündi kuulutada hiljem kui oktoobris.
Leiame veel mõned vihjed, kui uurime Ristija Johannese sünnilugu. Luuka evangeeliumi 1. peatükis jutustatakse meile Sakariasest, kes oli preester Abija teenistuskorrast, ja tema lastetust naisest Eliisabetist, kes jäi lapseootele vahetult pärast Sakariase teenistuskorda Jeruusalemma templis. Eliisabeti lapseootuse 6. kuul külastas ingel Gabriel Maarjat uudisega, et Maarjast saab Jeesuse ema. Niisiis saame teada Jeesuse sündimise umbkaudse aja, kui arvutame kuid Sakariase teenistuskorrast Jeesuse sünnini.
Iisraeli preestrid olid jagatud 24 rühma, mis teenisid järgemööda Jeruusalemma templis. Abija rühm oli järjekorras kaheksas (1. Ajaraamat 24:6–19), nemad teenisid templis preesterliku tsükli 10. nädalal. Kümnes nädal algas sivanikuu teisel sabatil; see ajaperiood jääb meie kalendri mõistes vahemikku mai keskpaigast kuni juuni keskpaigani. Üsna varsti pärast Sakariase teenistuskorra lõppemist jäi Eliisabet lapseootele.
Luuka evangeeliumi 1:24–28 ja 31 kirjeldab neid sündmuseid nii: „Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes: „Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.“ Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: „Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga! /…/ Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.“”
Nende piiblitekstide abiga jõuame järelduseni, et Jeesus võis sündida tishrikuus (septembri keskpaik kuni septembri lõpp). Selleni jõudmiseks alustame Johannese eostamise ajaga sivanis (juuni), lisame kuus kuud, kuni jõuame Gabrieli sõnumini Jeesuse eostamise kohta (detsember), sellele lisame omakorda üheksa raseduskuus ja jõuame septembrisse, Jeesuse sünnihetkesse.
Me ei tea Jeesuse täpset sünniaega, kuid meil võib olla kindel veendumus selle kohta, et ta suri meie pattude eest (Pauluse kiri galaatlastele 3:13), tõusis surnuist (Pauluse 1. kiri korintlastele 15:3–6) ja tuleb meile ühel päeval järele (Pauluse 1. kiri tessalooniklastele 4:16–17).
Mõelgem, milline ohverdus! Kujutlege, et keegi jättis taevase au selleks, et päästa inimkond. Mõtle sellel aastal eriliselt Jeesusele, tema ohvrile ja armule. Küsi endalt: kuidas saaksid rohkem tema moodi elada? Kuidas saaksid jagada tema sõnumit nendega, kes on sinu ümber?